Miks on jääpurjekas tuulest kiirem
Jääl pole peaaegu üldse hõõrdumist ega lainetakistust. Purjekas kiirendab, kuni sõidutuul ületab tõelise tuule kaugelt – näiv tuul tuleb siis peaaegu alati eest. Seepärast sõidavad jääpurjetajad kahe- kuni neljakordse tuulekiirusega – heal jääl pole üle 100 km/h midagi haruldast.
See on pingutav. Sõidu ajal ei hakka külm, sest keha on pinge all ja keskendumine kõrge. Tekib flow-seisund, milles aeg ja ruum ununevad – adrenaliinilaks tuleb kohe.
DN-il on kõigist jahtidest kõige keerulisem trimm – kui moodsad America’s Cupi jahid välja arvata.
Lühike ajalugu
- 16.–17. sajHollandi kalurid kinnitavad oma paatidele jalased ja purje, et jäätunud vetel edasi liikuda.
- 1865USA-s Hudsoni jõe ääres sünnib maailma esimene jääpurjetamisklubi.
- 1932Eesti konstruktor Erik von Holst projekteerib Monotype XV – Euroopa klassikalise kahekohalise jääpurjeka.
- 1937Ajaleht Detroit News kuulutab välja võistluse odava, ise ehitatava jääpurjeka leidmiseks. Tulemus kannab tänini nime DN.
- 1962Asutatakse IDNIYRA, rahvusvaheline DN-klassiliit. Sellest ajast peetakse igal aastal maailmameistrivõistlusi, vaheldumisi Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
- 1987Asutatakse Eissegelgemeinschaft Ratzeburger Seen e.V.
Jää
Hea jää on terasjää ehk must jää: selge, ilma õhumullideta, ilma lumeta, võimalikult peegelsile. Jääpurjetajate jaoks peaks see olema tublisti üle 15 sentimeetri paks. Paljud Saksamaa järved pole seda juba aastaid saavutanud.
Jää ei kanna kunagi igal pool ühtmoodi. Ohtlikud on kaldaalad, sisse- ja väljavoolud, praod, lumekate, hoovusega kohad ja kõik, mida väljast ei näe. Sõidame ainult järvedele, kus on tõendatult mõõdetud ohutu jääpaksus – ja käime pärast kohalejõudmist jää siiski ise läbi ning mõõdame üle.
Põhivarustus jääl
- Kiiver ja kaitse- või suusaprillid
- Jäänaasklid, kehal käepärast
- Täispuhutav päästevest
- Naastudega jalanõud, soe ja tuulekindel riietus
- Telefon, pikem köis, viskeliin
- Mitte kunagi üksi jääle – ja alati kellelegi öelda, kus sa oled
Tunnistused, kindlustus, eesõigus
Regattideks Saksamaal on vaja DSV jääpurjetaja tunnistust teooria- ja praktikaosaga; paljud purjetamisalad nõuavad seda ka väljaspool regatte ja kindlustusandjad võivad ilma tunnistuseta nõuded tagasi lükata. Vastutuskindlustus on kohustuslik; DN-klass haldab selleks IDNIYRA-Europe’i kaudu kindlustus-ID-sid.
Jääl kehtivad omad eesõigusreeglid, et üle 100 km/h sõitvad purjekad üksteisele ette ei jääks. Kes meiega alustab, saab need enne esimest sõitu selgeks.
Ilma võrgustikuta pole jääpurjetamist
Milline järv kannab, selgub tihti alles nädala keskel. Meie jääluurajad liiguvad talvel üle kogu Euroopa ja piirkondlike flotillide kaudu teame, kus parasjagu purjetatav jää on. Liikmena sõidad koos rühmaga – ega seisa jääl üksi, mida ei tohiks niikuinii kunagi teha.
Regatt jääl
Start on nagu bobisõidus: purjekas lükatakse käima ja siis hüpatakse sisse. Sõidetakse ringe ümber tuulepealse ja tuulealuse märgi, suurtel regattidel kuni 50 paadi suurustes gruppides. Meie jaoks loeb eelkõige lõburegatt – peamine on lõbu, mitte tulemus.
